Doktoritöö kaitsmine POLINA DEGTJARENKO 16.11.2016 "Impacts of alkaline dust pollution on biodiversity of plants and lichens: from communities to genetic diversity"

Polina Degtjarenko "Impacts of alkaline dust pollution on biodiversity of plants and lichens: from communities to genetic diversity" 

Kuupäev: 
16.11.2016 - 10:15

Polina Degtjarenko kaitseb doktoriväitekirja "Impacts of alkaline dust pollution on biodiversity of plants and lichens: from communities to genetic diversity" (Aluselise tolmusaaste mõju taimede ja samblike mitmekesisusele: kooslustest geneetilise mitmekesisuseni) 16. novembril 2016 kell 10.15 Tartu, Lai 40, A. Vaga nim auditoorium (218).

Juhendajad: dotsent Tiina Randlane (TÜ ÖMI) ja Liis Marmor, PhD. 
Oponent: dotsent Stefano Loppi (University of Siena, Itaalia)  
 
Lühikokkuvõte:Õhusaaste ohustab oluliselt looduslikku mitmekesisust, avaldades mõju erinevatel bioloogilistel tasemetel – alates rakulisest tasemest kuni ökosüsteemide tasemeni. Tolmusaaste on Eestis alati olnud märkimisväärne keskkonnaprobleem, kuna paljude aastate vältel moodustasid Eesti tööstusettevõtete poolt õhku paisatud saastest suure osa just tahked aluselised heitmed. Käesolev töö on keskendunud aluselistele jämedatele tolmuosakestele, mis vabanevad keskkonda lubjakivi kaevandamise käigus, tsemenditööstusest ja kruusateedelt. Selleks, et leevendada õhusaastest tekitatud kahju keskkonnale, on vajalik hinnata ja jälgida õhusaaste mõjusid ning otsida uusi võimalikke bioindikaatoreid täiendamaks õhuseirejaamade andmeid. Selle töö eesmärkideks oligi uurida eri päritoluga pikaajalise aluselise tolmusaaste toimet boreaalsetele metsakooslustele, sambliku-, sambla- ja vetikakooslustele mändidel ning ühe samblikku moodustava seeneliigi populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Leidsin, et pikaajaline tolmusaaste on avaldanud neutraliseerivat toimet mulla keemilistele omadustele ning männi ja kuuse koorele; mulla ja puukoore pH on tõusnud tolmusaaste mõju piirkondades ja vähenes tolmusaaste allikate kaugenedes. Selgus, et tolmusaaste hävitas looduslikke kooslusi ning põhjustas uudsete koosluste tekkimist tolmureostuse mõjupiirkondades, näiteks happelembeste/happettaluvate liikide järk-järgulist asendumist neutrofiilsete ja seejärel kaltsifiilsete liikidega. Huvitav on see, et aluseline tolmusaaste mõjub looduslikele kooslustele “parapositiivselt” aidates looduslike koosluste häirimise kõrval ajutiselt kaasa haruldaste ja kaitstavate liikide levikule. Oma töös pakkusin välja mitmed uued tolmusaaste indikaatorliigid mändidel, näiteks härma-kiiriksamblik, piir-kärnsamblik või rohevetikasTrentepohlia umbrina. Näitasime esmakordselt aluselise tolmusaaste negatiivset mõju tavalise ja laialt levinud sambliku, vars-habesambliku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele.
 
 
 
 
 
 
Toimumiskoht: Lai 40-218