Mullaökoloogia töörühm

Allpool on pakutud mõned lõputööks sobivad teemad. Kui oled huvitatud mõnest taimeökoloogiaga haakuvast teemast, mida allpool toodud pole, võta julgesti ühendust, et just sulle sobiv uurimistöö teema leida!


Krohmseente kooslused erineva inimmõju tingimustes

Inimtegevus on maailma loodust, eriti elurikkust ja looduse hüvesid kahjustanud ohtlikul määral (vt rohkem). Seega on oluline teada, milline on mulla elurikkus, sh krohmseente elurikkus, erineva inimmõjuga kasvukohtades. Teema võimaldab bakalaureustöö tasemel referatiivse töö koostamist või magistritöö tasemel vaatlus- või katseandmete kogumist vastavalt kokkuleppele juhendajaga. Oma andmete kogumisel kaasneb krohmseente elurikkuse määramine DNA-põhiste meetoditega. Juhendaja Maarja Öpik (maarja.opik@ut.ee).


Kas mükoriisaseente globaalne kasutamine majanduses võib soodustada invasiivsete seente teket?

Mükoriisaseened on soodus viis vähendada väetis- ning mürkkemikaalide kasutust põllumajanduses (krohmseened), suurendada puuseemikute elujõulisust metsanduses (ektomükoriisaseened), kiirendada ökosüsteemide taastamist jne. Ometi on sellel ka varjupool, kui kasutatakse seeni, mis ei kuulu kohalikku elustikku (vt rohkem /kättesaadav ülikooli arvutivõrgu kaudu/). Teema võimaldab bakalaureustöö tasemel referatiivse töö koostamist või magistritöö tasemel inokulaatide testimist (püsivus substraadis, sisu vastavus pakendil lubatule, jmt). Inokulaatide testimine sisaldab krohmseente elurikkuse määramist DNA-põhiste meetoditega. Juhendaja Maarja Öpik (maarja.opik@ut.ee).


Krohmseente kasutamine taimede patogeenikindluse tõstmiseks (koostöös Eesti Maaülikooliga)

Krohmseente (arbuskulaarset mükoriisat moodustavate seente) kasutamine põllumajanduses on säästlik viis vähendada väetis- ning mürkkemikaalide kasutust, säilitades saagikust. Krohmseente vähem uuritud roll on peremeestaimede patogeenikindluse suurenemine. Koostöös Eesti Maaülikooliga saab kasutada katsesüsteeme, mida testitakse kultuurtaime ja nt viiruspatogeeni uurimiseks, ja selgitada, kuidas saab kasutada krohmseeni taimede patogeenikindluse parandamiseks. Teema võimaldab bakalaureustöö tasemel referatiivse töö koostamist või magistritöö tasemel iseseisvat katsete läbiviimist. Juhendaja Maarja Öpik (maarja.opik@ut.ee).


Marker-rasvhapped mulla bioloogilise tervise indikaatorina

Kaasaegne intensiivne põllumajandus mõjutab tugevalt mullaelustikku ning sellega kaasnevaid funktsioone, näiteks leostumisprotsesse, erosiooni, toiteaineteringlust ning toiteainete omastamist taimede poolt. Eestis on ligi miljon hektarit põllumajandusmaad, mille seisundi hindamine toimub praegu vaid mõne üksiku füüsikalis-keemilise parameetri põhjal (pH, N, P, K, OrgC). Mulla elusosa, mis füüsikalis-keemilisi näitajaid reguleerib, on jäänud suuresti tähelepanuta. Vajadus kiire ning efektiivse analüütilise meetodi järele mulla elusosa seisundi hindamiseks on suur ning siin saame meie midagi ära teha. Mulla marker-rasvhapete analüüs võimaldab hinnata erinevate organismirühmade biomassi mullas, nende omavahelised osakaalud aga annavad aimdust mullas aset leidvatest protsessidest. Rasvhapetel põhineva mulla bioloogilise indikaatori mudeli väljatöötamises on võimalus kaasa lüüa ka tudengil. Töö hõlmab endas proovialade valikut, laboratoorseid analüüse rasvhapete määramiseks kromatograafiliselt, mudeli koostamist ja valideerimist ning andmeanalüüsi. Teema sobib pigem magistrandile, kuid huvi korral leiame sobiva lähenemise ka bakalaureuseastmele. Juhendaja Tanel Vahter (tanel.vahter@ut.ee).


Pestitsiidide mõju krohmseentele

Mullad on tihti mitmesuguste kemikaalide viimane sihtkoht. Pestitsiidid, inimeste ja loomade ravimid, desinfitseerimisvahendid, tööstuse saasteained jpm jõuavad paraku varem või hiljem mulda. Mullas kohtuvad nende kemikaalidega suur hulk erinevaid elusorganisme. Senini on kemikaalide mõju mullaorganismidele paljuski ebaselge ning üheks selle põhjuseks on selgete mõju hindamise reeglite puudumine. Antud uurimistöö teema keskendub levinumate põllumjanduskemikaalide mõju välja selgitamisele krohmseentele (arbusulaarset mükoriisat moodustavatele seentele). Antud uurimistöö on osa laiemast projektist, kus arendatakse testimisprotokolle kemikaalide mõju hindamiseks krohmseentele, kui mitte-sihtmärk organismidele, mis saab sisendiks ISO testimisprotokolli loomisele. Loodava protokolli alusel hakatakse tulevikus hindama pestitsiidide ja muude kemikaalide keskkonnaohutust. Juhendaja Tanel Vahter (tanel.vahter@ut.ee).


Erinevate maaviljelusviiside mõju mullaelustikule ja nende poolt pakutavatele ökosüsteemiteenustele

Image

Kuidas mõjutab viljelusviiside valik mullaelustiku erinevaid troofilisi tasandeid, alustades bakteritest ning Prog SoilMan PartnersWithLogo MapEuropelõpetades vihmaussidega? Kas kündmine on kasulik või kahjulik tegevus? Kas orgaanilised väetised on ikkagi paremad kui mineraalsed? Nendele küsimustele otsime vastuseid rahvusvahelises koostööprojektis, kus kogutakse andmeid viiest Euroopa riigist. Seotud on spetsialistid nii vihmausside, nematoodide, valgeliimuklaste, mükoriisaseente, kui ka bakterite alalt. Tudengil on võimalus kaasa lüüa viljelusviiside mõjude hindamises organismideüleselt või spetsiifilisemalt, keskendudes näiteks mükoriisaseentele. Teema sobib nii bakalaureuse kui magistritaseme tudengile. Vt projekti kodulehte Juhendaja Tanel Vahter (tanel.vahter@ut.ee).


Taimede ja mulla mikroorganismide liigirikkuse mustrite võrdlus piki kõrgusgradienti

Image

Bakalaureuse taseme lõputööks sobiv teema, mida avada kirjanduse ülevaatena sellest, kuidas erinevad taimede ja nendega seotud mulla mikroogranismide (mükoriisaseened, endofüüdid, bakterid) liigirikkkuse mustrid pikki kõrgusgradienti, tuues näiteid olulisematest kõrgmäestikest Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas jne. Soovi korral on võimalik lisaks teha oma andmete analüüs määrates Himaalaja taimede juurte mükoriisaseente ja endofüütide kolonisatsiooni mikroskoobi abil. Juhendaja Inga Hiiesalu (inga.hiiesalu@ut.ee).


Taimejuure mikrobioom Himaalaja kõrgmäestikus

Siiani on ekstreemsete keskkondade taimedega seotud mikrobioomi kohta vähe teada, kuid juuresisesed mükoriissed ja endofüütsed seened võivad mängida olulist rolli taimede kohastumuses ja levimises kõrgmäestiku tingimustes. Antud magistritööteema võimaldab analüüsida unikaalset Himaalaja kõrgmäestikust kogutud juurematerjali, kasutades nii molekulaarseid, bioinformaatilisi kui statistilisi meetodeid juuresiseste seenekoosluste määramiseks. Juhendaja Inga Hiiesalu (inga.hiiesalu@ut.ee).


 

Töörühma liikmed

Maarja Öpik
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökoloogia ja maateaduste instituut
direktor
J. Liivi 2-617

Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
molekulaarse ökoloogia professor
J. Liivi 2-617
+372 505 3410 (6224)
Töörühma juht
Maarja Öpik
Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Ökoloogia ja maateaduste instituut
direktor
J. Liivi 2-617

Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
molekulaarse ökoloogia professor
J. Liivi 2-617
+372 505 3410 (6224)
Inga Hiiesalu
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia teadur
J. Liivi 2-607
Inga Hiiesalu
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia teadur
J. Liivi 2-607
Tanel Vahter
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
mullaökoloogia teadur
J. Liivi 2-306
Tanel Vahter
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
mullaökoloogia teadur
J. Liivi 2-306
Siqiao Liu
doktorant
Siqiao Liu
doktorant
Yiming Meng
doktorant
Yiming Meng
doktorant
Oscar Zárate-Martínez
doktorant
Oscar Zárate-Martínez
doktorant
Ayesh Piyara Wipulasena Aleihela Yamannalage
doktorant
Ayesh Piyara Wipulasena Aleihela Yamannalage
doktorant
#teadus #ühiskonnale
Some of the most common basidiocarp morphotypes in Dacrymycetes.

Anton Savchenko kaitseb doktoritööd „Taxonomic studies in Dacrymycetes: Cerinomyces and allied taxa“

#teadus

Seminar: Madli Jõks

Seminar: Madli Jõks
#teadus

Seminar: Lauri Laanisto

Seminar: Lauri Laanisto