Evolutsioonilise ökoloogia töörühma endised liikmed
JÖRGEN IVAR SIKK
Minu bakalaureusetöö uurimisteemaks oli taimede valgusökoloogia, täpsemalt metsataimede fenotüübiline plastilisus. Fenotüübiline plastilisus on oluline omadus eluslooduses, kuna selle abil suurendab taim oma keskkonna ja fenotüübi ühilduvust.
Fenotüübilise plastilisuse mõistmine annab meile aimu keskkonnamuutuste ja imimõjust tingitud häirigute tagajärgedest liikide piirkondlikust püsimisest ja väljasuremisest.
Minu bakalaureusetöö juhendajaks oli Jaan Liira.
RAUNO KALDA
Meie töörühmas olen tegev olnud alates magistri õpingute alustamisest 2011 aastal. Tegelen suures plaanis maastikuökoloogia probleemidega. Kitsamalt võttes on mu fookuseks käsitiivalised. Oma uurimustöös proovin välja selgitada, millised on optimaalsed maastiku ja elupaigatingimused, et säilitada liigirikkaid ja elujõulisi nahkhiire populatsioone.
Vaata minu CV-d ja publikatsioonide nimekirja Eesti Teadusportaalist.
LAURA KÜTT
Minu doktoritöö uurimisvaldkonnaks on taimede ribakooslused põllumajandusmaastikus nagu näiteks tee-, põllu- ja metsaservad. Eesmärgiks on välja selgitada need kooslustüübid, mis võiksid pakkuda parimat ökosüsteemi teenust analoogselt traditsioonilistele kõrge liigirikkusega kuid hävinevatele pool-looduslikele rohumaadele. Selleks et hinnata lineaarsete kasvukohtade poolt pakutavate hüvede ja teenuste potentsiaalset kvaliteeti, kasutan taimede tunnuseid.
Vaata minu CV-d Eesti Teadusportaalist.
ANU LEPIK
Minu peamiseks uurimisvaldkonnaks on naabrite ära tundmine taimedel. Kas ja kuidas taimed tunnevad ära oma sugulasi ning kuidas geneetiliselt sarnaste naabrite ära tundmine mõjutab nendega konkureerimist. Samuti soovin edaspidise uurimise käigus rohkem selgust saada, millised juuretunnused näitavad taimede võimet konkurente rohkem alla suruda ning millised juuretunnused aitavad taimedel paremini tolereerida naabrite poolt põhjustatud konkurentsi.
Minu doktoritöö teemaks on „Juurtevaheliste interaktsioonide mehhanismid ja roll taimekoosluste funktsioneerimisele“. Töö juhendajaks on Marina Semšenko.
Vaata minu CV-d ja publikatsioonide nimekirja Eesti Teadusportaalist.
SIIM NETTAN
Minu uurimustöö suunaks on taimekoosluste struktuuri mõjutavate mehhanismide uurimine. Selle käigus keskendun taimede juureeritiste rollile ja uurin, kuidas taimede vahelised suhted muutuvad ajas. Ühtlasi tegelen taime juurte ja juure sümbiontide uurimisega.
Seega minu uurimisvaldkond hoomab taimekooslustes kõikide elusorganismide ja nende omavaheliste suhete uurimist. Minu doktoritöö juhendajaks on Prof. Kristjan Zobel.
TAAVI PAAL
Elupaikade killustatus on kaasaja põllumajandusmaastike elurikkusele üheks tähtsamaks probleemiks, sest intensiivne põllumaa on paljudele elupaigaspetsiifilistele taimedele ebasobiv kasvukoht ning takistab liikide levikut killustatud elupaikade vahel. Üheks meetmeks on välja pakutud ühendada maastikuliselt isoleeritud elupaigad rohekoridoridega.
Minu doktoritöö käsitles üht sellist elupaik-rohekoridor süsteemi – metsa ja puiskoridori. Oma töös selgitan, kui hästi aitavad puiskoridorid kaasa metsaspetsiifiliste taimeliikide levikule maastikus ning millised maastiku ja koosluse struktuuritegurid taimede levikut soodustavad või limiteerivad.
Vaata minu CV-d ja publikatsioonide nimekirja Eesti Teadusportaalist.
GREETE HORN
Minu magistritöö uurimisvaldkonnaks oli taimede ja mullas elavate mikroobide omavahelised suhted.
Taimed mõjutavad oma kohalolekuga mulda ja sealseid mikroorganisme ning mullas toimuvad muutused mõjutavad omakorda taimi. Eelkõige huvitab mind kuidas selline taimede ja mulla vaheline tagasiside võiks suunata taimekoosluste funktsioneerimist.
Minu magistritöö juhendajateks olid Marina Semtšenko ja Sirgi Saar.
MARINA SEMCHENKO
Marina peamisteks uurimisvaldkondakondadeks on taimede maa-alused interaktsioonid, kin-recognition, taimede fenotüüpiline plastilisus ja evolutsiooniline mänguteooria.
Rohkem infot praegustest ning varasematest tegemistest võid leida Manchesteri Ülikooli kodulehelt, ResearchGate'st ja Eesti Teadusinfosüsteemist.
KAI RÜNK
Minu uurimistöö teemaks on rohttaimede aut- ja demökoloogia, töö eesmärgiks selgitada taimeliikide erineva ruumilise ja ajalise levikumustri põhjuseid. Selleks uurin erinevate abiootiliste ja biootiliste tegurite mõju taimeliikidele ja nende populatsioonidele ning hindan valitud tegurite mõju osatähtsust vastavate liikide erinevale esinemissagedusele ajas. Mudelliikidena olen kasutanud erineva levikusagedusega sõnajalaliike perekonnast Dryopteris ja haruldasi liike perekondadest Asplenium ning Polystichum. Ülalnimetatud uurimistöö juurde tõi mind siiani püsiv huvi haruldaste taimeliikide, eelkõige Eesti haruldaste sõnajalaliikide ökoloogia ja kaitse ning kaisekorralduse vastu.
Vaata minu CV-d ja publikatsioonide nimekirja Eesti Teadusportaalist.
SIRGI SAAR
Tegelen taimedevahelise äratundmise uurimisega.
Oma doktoritöös uurisin juureeritiste mõju taimedevahelistes interaktsioonides ja koevolutsioonis ning otsin juureeritiste võimalikke uusi funktsioone.
Mind huvitab kas ja kuidas taimed tajuvad oma keskkonda ja teisi taimi. Laiemalt pakub teaduslikku huvi ka taimede ja mullaorganismide vaheline tagasiside ning taimeinteraktsioonide võimalikud põllumajaduslikud väljundid.
Vabal ajal meeldib mulle tegeleda akrobaatika, kaljuronimise ja reisimisega.
Vaata minu CV-d ja publikatsioonide nimekirja Eesti Teadusportaalist.
STEFFEN EHRMANN
I am interested in understanding ecological patterns across spatial scales with a certain predisposition towards landscape and macroecology. In my diploma studies I focused on plant and landscape ecology and landuse history of agricultural landscapes. In my diploma thesis I researched how climatic drivers shape the plant phenology of Hohenheim.
During my PhD studies I dealt mostly with the micro and macroecology of the European tick Ixodes ricinus with a focus on how biodiversity patterns shape tick associated risks such as Lyme borreliosis. I learned to see the world with the eyes of a functional ecologist and discovered my deep interest in computational ecology during this time.
In my recent PostDoc I still work in the interdisciplinary field of „disease ecology“, to find out how climate and landuse shape interactions between ticks and their hosts at the habitat and landscape scale. The overarching goal of my work is to learn how „managing the ecosystem“ can be used to remediate the hazards of infectious diseases. I love exploring and learning from and about novel statistical methods because each method comes with its unique perspective on the world.
For further info, see my profile in the Estonian Research Portal and ResearchGate.