Autor:
Siim-Kaarel Sepp

Taimeökoloogia töörühm

Taimeökoloogia töörühmas uurime taimi ning nendega seotud organisme - seeni, baktereid, putukaid. Kuna üha kasvava inimtegevuse tagajärjel keskkond muutub, uurime, kuidas see mõjutab nende organismide vahelisi suhteid. Näiteks uurime, kuidas mõjutab taimi ning nendega interakteeruvaid organisme võõrliigi lisandumine taimekooslusesse.

Vaata meie töörühma liikmete osalusel avaldatud teadusartikleid siit.

Allpool on pakutud mõned lõputööks sobivad teemad. Kui oled huvitatud mõnest taimeökoloogiaga haakuvast teemast, mida allpool toodud pole, võta julgesti ühendust, et just sulle sobiv uurimistöö teema leida!


Taimede stressitaluvus väheneva mullaorganismide elurikkuse juures

Elupaikade kadumine ja kliima muutumine on toonud kaasa Maal elavate liikide vähenemise. Kui ajalooliselt on liigirikkusest rääkimisel keskendutud maapealsetele organismidele, siis viimaste kümnendite jooksul on tähelepanu keskpunkti tõusnud mullas elavad liigid. Mulla elurikkusega arvestamine on olulise tähtsusega kuna mulla elurikkus on väga kõrge (1 tl mullas võib olla ca miljon liiki!) ja sealsed liigid on ökosüsteemis võtmetähtsusega (osaledes näit. aineringes). Kliima muutusega kaasneb ka ekstreemsete ilmastikunähtuste (näit põud) sagenemine. Samas on veel vähe teada, kuidas taimede kasv muutub tingimustes, kus ekstreemsete ilmastikunähtuste juures kasvavad taimed peavad rinda pistma ka vähenenud elurikkusega mullas. Teema võimaldab teha ülevaate senistest teadmistest, sobides bakalaureausetööks või testida koosmõjusid laboritingimustes, sobides ka magistritööks. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee).

Tehistaip ökoloogias - tööriistadest vastusteni

Tehisintellekti (AI) kasutamine jõudis hiljaaegu massidesse – süvafilosoofilisi esseid kirjutada laskvaist tudengeist retseptiideesid otsivate lastevanemateni. Samas on tehisintellekt ja masinõpe teadlaste tööriistakastis olnud juba mõnda aega. Referatiivne osa bakalaureusetööst annab ülevaate AI kasutamisest ökoloogilistes uuringutes, tuues välja nii viimase aja trendid kui ka murekohad – eetilisus, valideeritavus, jms. Eksperimentaalse käeharjutusena katsetatakse süvaõppel põhinevat tööriista (AMFinder) usaldusväärsust arbuskulaarmükoriissete seente kolonisatsiooni mõõtmisel ja erinevate struktuuride tuvastamisel taimejuurtest. Juhendaja Siim-Kaarel Sepp (siim-kaarel.sepp@ut.ee). 

Igipõline sõda - kes keda: SSU, ITS või LSU

Referatiivne bakalaureusetöö, mis annab ülevaate erinevate markerpiirkondade kasutamisest (SSU, ITS ja LSU) krohmseente seente tuvastamisel ning nende kitsaskohtadest. Juhendaja Martti Vasar (martti.vasar@ut.ee). 

Automatiseeritud potikatsete jälgija

Raspberry PI või mõne muu moodularvutiga koostab tudeng arvutisüsteemi, mis aitab erinevate andurite abil jälgida mulla ja õhu parameetreid potikatsete läbiviimisel. Juhendaja Martti Vasar (martti.vasar@ut.ee). 

Eestis probleemsete võõrtaimede suhted mullaorganismide ja herbivooridega

Bakalaureusetöö raames keskendutakse kanada kuldvitsa, pargitatra, vereva lemmaltsa ja sosnowski karuputke kohta olemasoleva teadmise koondamisele. Täpsemalt keskendutakse nende võõrtaimede mõjule kohalikule mullaelustikule ning putukakooslustele. Teemat annab edasi arendada ka magistritööks, lisades andmete kogumise Keskkonnaministreeriumi poolt koordineeritud tõrjeprojektidest. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee). 

Invasiivsed taimed abiotilise stressi tingimustes

Käesolevate globaalmuutuste juures peavad taimed rinda pistma mitmete kahjulike teguritega nagu näiteks põud ja pestitsiidid. Bakalaureusetöö raames uuritakse, kuidas stressitingimused määravad võõrtaimede mõju mullaorganismidele ja putukakooslustele. Teemat annab edasi arendada ka magistritööks, testides bakalaureusetöö raames kogutud teadmisi eksperimentaalselt kasvuhoonekatses. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee). 

Mullaorganismide ja taimekahjustuste vahelised seosed taimekooslustes

Aeglase kasvu ja pikaealised taimed panustavad rohkem kahjurite vastasestesse mehhanismidesse kui kiirekasvulised taimed. Bakalaureusetöö selgitab välja, kas aeglase kasvuga taimed kogevad vähem nii maapealsete kui ka mullas elavate kahjurute rünnakut ning on samal ajal rohkem krohmseentega seotud kui kiirekasvulised ning lühiealised taimed. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee). 

Võõrtaimede tõrjemeetodite mõju mullaorganismidele

Võõrtaimede tõrjeks kasutatakse erinevaid lähenemisi, näiteks pestitsiide, aurutamist, niitmist. Referatiivse bakalaureusetöö raames selgitatakse välja, kuidas need tõrjemeetodi mõjutavad mullaorganisme ning putukakooslusi. Teemat saab laiendada ka magistritööks, kogudes andmeid Keskkonnaministeeriumi koordineeritavatelt tõrjealadelt. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee). 

Biootilise Uudsuse Indeks Eesti taimekooslustes

Erinevate võõrliikide mõjude võrdlemiseks on välja pakutud Biootilise Uudsuse Indeks, mis hõlmab endas võõrtaime tunnuste suhtelist erinevust kohalikest taimedest ning uues areaalis olemise aega. Magistritöö raames kogutakse andmeid erinevatest taimekooslustest ning uuritakse, milline on Biootilise Uudsuse Indeks Eesti taimekooslustes. Juhendajad Kersti Püssa (kersti.pussa@ut.ee) ja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee). 

Looduslike vaenlaste mõju võõrliikidele

Referatiivse bakalaureusetöö raames selgitatakse välja, kuidas võõrliikide edukus uutes kasvukohtades on mõjutatud kohalikest kahjuritest. Juhendaja Karin Kaljund (karin.kaljund@ut.ee). 

Kaitstavate taimeliikide seisund ja arvukus sooliikide näitel

Referatiivse bakalaureusetöö raames selgitatakse välja märja kasvukoha liikide kadumise põhjused ning viiakse läbi nende seisundi analüüs riiklike seireandmete põhjal. Juhendaja Karin Kaljund (karin.kaljund@ut.ee). 


 

Töörühma liikmed

Kadri Koorem
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia kaasprofessor
J. Liivi 2-607
+372 737 6221 (6468)
Töörühma juht
Kadri Koorem
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia kaasprofessor
J. Liivi 2-607
+372 737 6221 (6468)
Siim-Kaarel Sepp
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia teadur
J. Liivi 2-605
+372 539 15769 (5769)
Siim-Kaarel Sepp
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia teadur
J. Liivi 2-605
+372 539 15769 (5769)
Martti Vasar
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
ökoinformaatika teadur
J. Liivi 2-306
Martti Vasar
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
ökoinformaatika teadur
J. Liivi 2-306
Kersti Püssa
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia peaspetsialist
J. Liivi 2-614
+372 737 6222
+372 528 3916 (6381)
Kersti Püssa
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia peaspetsialist
J. Liivi 2-614
+372 737 6222
+372 528 3916 (6381)
Karin Kaljund
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia spetsialist
J. Liivi 2 - 312
Karin Kaljund
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia spetsialist
J. Liivi 2 - 312
Siqiao Liu
doktorant
Siqiao Liu
doktorant
Philemon Gyamfi
elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur
Philemon Gyamfi
elurikkuse ja ökoloogilise jätkusuutlikkuse nooremteadur
Kuresoo villpead

Rahvusvaheline ökosüsteemide taastamise konverents toob Tartusse tipptasemel teadmised

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

Seminar: Eleonora Beccari

Seminar: Eleonora Beccari