Taimeökoloogia töörühmas uurime taimi ning nendega seotud organisme - seeni, baktereid, putukaid. Kuna üha kasvava inimtegevuse tagajärjel keskkond muutub, uurime, kuidas see mõjutab nende organismide vahelisi suhteid. Näiteks uurime, kuidas mõjutab taimi ning nendega interakteeruvaid organisme võõrliigi lisandumine taimekooslusesse.
Vaata meie töörühma liikmete osalusel avaldatud teadusartikleid siit.
Allpool on pakutud mõned lõputööks sobivad teemad. Kui oled huvitatud mõnest taimeökoloogiaga haakuvast teemast, mida allpool toodud pole, võta julgesti ühendust, et just sulle sobiv uurimistöö teema leida! Rohkem infot: Kadri Koorem ([email protected])
Kliima muutumine ning inimtegevus võimaldab üha rohkematel taimedel kasvada oma algupärasest levikuareaalist põhjapool, nii-öelda uues levikuareaalis. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate, kas uues areaalis kasvavate taimede populatsioonid on algupärases levikuareaalis kasvavate populatsioonide taimedest erinevad ja seda nii tunnuseid kui biootilisi suhteid vaadates. Lisaks uurib bakalaureusetöö tunnuste varieeruvust kahel Sloveeniast ning Hollandist pärit olevatel kurereha liigil.
Võõrliigid, mis on oma uues levikuareaalis majanduslikult kahjulikud ehk invasiivsed, muudavad koosluste liigilist mitmekesisust, koosseisu, ning seeläbi kogu ökosüsteemi. Invasiivsete taimede edu taga uues levikuareaalis võib olla muutunud suhted mullakooslustega, mis väljendub näiteks patogeensete organismide vähesuses. Samas, äärmuslikes oludes nagu tundras, võib uute mullakooslustega koos kasvamine olla lisaväljakutse. Lõputöö uurib kasvuhoonekatses, kas lähedas suguluses oleva taimeliigi esinemine muudab mullakooslused äärmuslikes oludes invasiivsele taimele soodsamaks.
Taimede tunnused nagu näiteks kõrgus ja seondumine mükoriissete seentega, aitavad luua ülevaadet taimekoosluste funktsioneerimisest. Selle magistritöö raames uuritakse Euroopa näitel, kas invasiivsete taimeliikide tunnusruum (erinevate tunnuste väärtused kokkupanduna) erineb kohalike taimeliikide ja nende võõrtaimede tunnusruumist, mis ei ole invasiivsed.
Loodushoidliku põllumajanduse üks osa on lisaks saagile ka teiste ökosüsteemi hüvedega arvestamine. Nii võib osutuda kasulikumaks selliste sortide kasvatamine, mis lisaks saagikusele toetavad mulla elurikkust ning seovad süsinikku. Antud lõputöö uurib odra näitel erinevate sortide ja krohmseente vahelisi suhteid.
Käesolevate globaalmuutuste juures peavad taimed rinda pistma mitmete kahjulike teguritega nagu näiteks põud ja pestitsiidid. Selle töö raames uuritakse, kuidas stressitingimused määravad võõrtaimede mõju mullaorganismidele ja putukakooslustele.
Käesolevate globaalmuutuste juures peavad taimed rinda pistma mitmete kahjulike teguritega nagu näiteks põud ja pestitsiidid. Bakalaureusetöö raames uuritakse, kuidas stressitingimused määravad võõrtaimede mõju mullaorganismidele ja putukakooslustele. Teemat annab edasi arendada ka magistritööks, testides bakalaureusetöö raames kogutud teadmisi eksperimentaalselt kasvuhoonekatses.
Erinevate võõrliikide mõjude võrdlemiseks on välja pakutud Biootilise Uudsuse Indeks, mis hõlmab endas võõrtaime tunnuste suhtelist erinevust kohalikest taimedest ning uues areaalis olemise aega. Antud töös kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, et uurida, milline on Biootilise Uudsuse Indeks Eesti taimekooslustes.
Õunapuu kärntõbi on haigus, mis vähendab oluliselt õunasaaki ja tekitab seeläbi majanduslikku kahju. Antud töö ülesandeks on anda ülevaade erinevate õunasortide seostest mullamikroobidega ning seene Venturia inaequalis poolt põhjustatud õunapuu-kärntõvega.
Molekulaarsete meetodite areng võimaldab üha paremini ja detailsemalt erinevaid kooslusi analüüsida, kuid organismirühmades on nende meetodite edukus erinev. Selle lõputöö raames uuritakse molekulaarsete meetodite rakendamise võimalusi putukakoosluste analüüsimiseks, keskendudes nii õhus kui mullas elavatele putukatele.
Referatiivse bakalaureusetöö raames selgitatakse välja, kuidas võõrliikide edukus uutes kasvukohtades on mõjutatud kohalikest kahjuritest.
Raspberry PI või mõne muu moodularvutiga koostab tudeng arvutisüsteemi, mis aitab erinevate andurite abil jälgida mulla ja õhu parameetreid potikatsete läbiviimisel. Hilisemalt võimalus teha IoT (Internet of Things) seadmeks, mis koguks informatsiooni välitingimustes üle õhu.