Taimeökoloogia töörühm

Taimeökoloogia töörühmas uurime taimi ning nendega seotud organisme - seeni, baktereid, putukaid. Kuna üha kasvava inimtegevuse tagajärjel keskkond muutub, uurime, kuidas see mõjutab nende organismide vahelisi suhteid. Näiteks uurime, kuidas mõjutab taimi ning nendega interakteeruvaid organisme võõrliigi lisandumine taimekooslusesse.

Vaata meie töörühma liikmete osalusel avaldatud teadusartikleid siit.

Allpool on pakutud mõned lõputööks sobivad teemad. Kui oled huvitatud mõnest taimeökoloogiaga haakuvast teemast, mida allpool toodud pole, võta julgesti ühendust, et just sulle sobiv uurimistöö teema leida! Rohkem infot: Kadri Koorem ([email protected])


Kas levikuareaali laiendavate taimede populatsioonid uues areaalis on erilised?

Kliima muutumine ning inimtegevus võimaldab üha rohkematel taimedel kasvada oma algupärasest levikuareaalist põhjapool, nii-öelda uues levikuareaalis. Bakalaureusetöö annab kirjanduse põhjal ülevaate, kas uues areaalis kasvavate taimede populatsioonid on algupärases levikuareaalis kasvavate populatsioonide taimedest erinevad ja seda nii tunnuseid kui biootilisi suhteid vaadates. Lisaks uurib bakalaureusetöö tunnuste varieeruvust kahel Sloveeniast ning Hollandist pärit olevatel kurereha liigil.

Koos on lihtsam: kas samast perekonnast pärit taim soodustab läbi mullakoosluste invasiivse taime levikut ekstreemsetel aladel?

Võõrliigid, mis on oma uues levikuareaalis majanduslikult kahjulikud ehk invasiivsed, muudavad koosluste liigilist mitmekesisust, koosseisu, ning seeläbi kogu ökosüsteemi. Invasiivsete taimede edu taga uues levikuareaalis võib olla muutunud suhted mullakooslustega, mis väljendub näiteks patogeensete organismide vähesuses. Samas, äärmuslikes oludes nagu tundras, võib uute mullakooslustega koos kasvamine olla lisaväljakutse. Lõputöö uurib kasvuhoonekatses, kas lähedas suguluses oleva taimeliigi esinemine muudab mullakooslused äärmuslikes oludes invasiivsele taimele soodsamaks.

Euroopa võõrtaimede tunnusruum

Taimede tunnused nagu näiteks kõrgus ja seondumine mükoriissete seentega, aitavad luua ülevaadet taimekoosluste funktsioneerimisest. Selle magistritöö raames uuritakse Euroopa näitel, kas invasiivsete taimeliikide tunnusruum (erinevate tunnuste väärtused kokkupanduna) erineb kohalike taimeliikide ja nende võõrtaimede tunnusruumist, mis ei ole invasiivsed.

Krohmseente roll erinevate odra sortide kasvule

Loodushoidliku põllumajanduse üks osa on lisaks saagile ka teiste ökosüsteemi hüvedega arvestamine. Nii võib osutuda kasulikumaks selliste sortide kasvatamine, mis lisaks saagikusele toetavad mulla elurikkust ning seovad süsinikku. Antud lõputöö uurib odra näitel erinevate sortide ja krohmseente vahelisi suhteid.

Eestis probleemsete võõrtaimede suhted mullaorganismide ja herbivooridega

Käesolevate globaalmuutuste juures peavad taimed rinda pistma mitmete kahjulike teguritega nagu näiteks põud ja pestitsiidid. Selle töö raames uuritakse, kuidas stressitingimused määravad võõrtaimede mõju mullaorganismidele ja putukakooslustele.

Invasiivsed taimed abiotilise stressi tingimustes

Käesolevate globaalmuutuste juures peavad taimed rinda pistma mitmete kahjulike teguritega nagu näiteks põud ja pestitsiidid. Bakalaureusetöö raames uuritakse, kuidas stressitingimused määravad võõrtaimede mõju mullaorganismidele ja putukakooslustele. Teemat annab edasi arendada ka magistritööks, testides bakalaureusetöö raames kogutud teadmisi eksperimentaalselt kasvuhoonekatses.

Biootilise Uudsuse Indeks Eesti taimekooslustes

Erinevate võõrliikide mõjude võrdlemiseks on välja pakutud Biootilise Uudsuse Indeks, mis hõlmab endas võõrtaime tunnuste suhtelist erinevust kohalikest taimedest ning uues areaalis olemise aega. Antud töös kasutatakse juba olemasolevaid andmeid, et uurida, milline on Biootilise Uudsuse Indeks Eesti taimekooslustes.

Kas mullamikroobid parandavad õunapuu vastupidavust kärntõvele?

Õunapuu kärntõbi on haigus, mis vähendab oluliselt õunasaaki ja tekitab seeläbi majanduslikku kahju. Antud töö ülesandeks on anda ülevaade erinevate õunasortide seostest mullamikroobidega ning seene Venturia inaequalis poolt põhjustatud õunapuu-kärntõvega.

Putukakoosluste analüüsimine molekulaarsete meetoditega

Molekulaarsete meetodite areng võimaldab üha paremini ja detailsemalt erinevaid kooslusi analüüsida, kuid organismirühmades on nende meetodite edukus erinev. Selle lõputöö raames uuritakse molekulaarsete meetodite rakendamise võimalusi putukakoosluste analüüsimiseks, keskendudes nii õhus kui mullas elavatele putukatele.

Looduslike vaenlaste mõju võõrliikidele

Referatiivse bakalaureusetöö raames selgitatakse välja, kuidas võõrliikide edukus uutes kasvukohtades on mõjutatud kohalikest kahjuritest.

Automatiseeritud potikatsete jälgija

Raspberry PI või mõne muu moodularvutiga koostab tudeng arvutisüsteemi, mis aitab erinevate andurite abil jälgida mulla ja õhu parameetreid potikatsete läbiviimisel. Hilisemalt võimalus teha IoT (Internet of Things) seadmeks, mis koguks informatsiooni välitingimustes üle õhu.


Töörühma liikmed

Portree Toomemäel; Kadri Koorem
Kadri Koorem
PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia kaasprofessor
+372 737 6221 (6468)
J. Liivi 2-607
Töörühma juht
Portree Toomemäel; Siim-Kaarel Sepp
Siim-Kaarel Sepp
PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia teadur
+372 539 15769 (5769)
Portree Toomemäel; Martti Vasar
Martti Vasar
PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
ökoinformaatika teadur
J. Liivi 2-306
Kersti Püssa
Kersti Püssa
PhD (taimeökoloogia ja ökofüsioloogia)
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia peaspetsialist
+372 737 6222
+372 528 3916 (6381)
J. Liivi 2-614
Portree Toomemäel; Karin Kaljund
Karin Kaljund
Ökoloogia ja maateaduste instituut
Botaanika osakond
ökoloogia spetsialist
J. Liivi 2 - 312
Portree Toomemäel; Philemon Gyamfi
Philemon Gyamfi
MSc (taimepatoloogia)
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia nooremteadur
J. Liivi 2-515
Portree Toomemäel; Anna Marija Firere
Anna Marija Firere
MSc (keskkonnateadus)
Botaanika osakond
Taimeökoloogia õppetool
taimeökoloogia nooremteadur
J. Liivi 2