Taimeökoloogia töörühm
Taimeökoloogia töörühmas uurime taimi ning nendega seotud organisme - seeni, baktereid, putukaid. Kuna üha kasvava inimtegevuse tagajärjel keskkond muutub, uurime, kuidas see mõjutab nende organismide vahelisi suhteid. Näiteks uurime, kuidas mõjutab taimi ning nendega interakteeruvaid organisme võõrliigi lisandumine taimekooslusesse.
Allpool on pakutud mõned lõputööks sobivad teemad. Kui oled huvitatud mõnest taimeökoloogiaga haakuvast teemast, mida allpool toodud pole, võta julgesti ühendust, et just sulle sobiv uurimistöö teema leida!
Taimede stressitaluvus väheneva mullaorganismide elurikkuse juures
Elupaikade kadumine ja kliima muutumine on toonud kaasa Maal elavate liikide vähenemise. Kui ajalooliselt on liigirikkusest rääkimisel keskendutud maapealsetele organismidele, siis viimaste kümnendite jooksul on tähelepanu keskpunkti tõusnud mullas elavad liigid. Mulla elurikkusega arvestamine on olulise tähtsusega kuna mulla elurikkus on väga kõrge (1 tl mullas võib olla ca miljon liiki!) ja sealsed liigid on ökosüsteemis võtmetähtsusega (osaledes näit. aineringes). Kliima muutusega kaasneb ka ekstreemsete ilmastikunähtuste (näit põud) sagenemine. Samas on veel vähe teada, kuidas taimede kasv muutub tingimustes, kus ekstreemsete ilmastikunähtuste juures kasvavad taimed peavad rinda pistma ka vähenenud elurikkusega mullas. Teema võimaldab teha ülevaate senistest teadmistest, sobides bakalaureausetööks või testida koosmõjusid laboritingimustes, sobides ka magistritööks. Juhendaja Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee).
Olla mükoriisne või mitte olla? Krohmseened fakultatiivselt mükoriissete taimede juurtes
Enamuse maismaataimede juurtes leidub krohmseeni, mis saavad taimelt oma eluks vajaliku süsiniku ja vastutasuks pakuvad taimele mitmesuguseid hüvesid, näiteks parandavad mullas olevate toitainete kättesaadavust. Taimede kooselu krohmseentega võib olla väga erinev- osa taimeliike on alati krohmseente poolt koloniseeritud, teine osa ei ole seda mitte kunagi ning kolmandal osal taimedest on valikuvabadus, nii et nad on mõnikord koloniseeritud ja mõnikord mitte. Viimast gruppi nimetatakse fakultatiivselt mükoriisseteks taimedeks ja siiani ei ole selget arusaamist, mis määrab krohmseente kolonisatsiooni või selle puudumise nende taimede juurtes.
Pakutava teema raames võib valida erinevaid suundi, mida saab sobitada nii bakalaureuse- kui ka magistritööks. Näiteks võib keskenduda fakultatiivselt mükoriissete taimede seondumisele krohmseentega piki keskkonnagradiente (mullaviljakus, inimtekkelised häiringud), nende taimede kasvuedukusele koos krohmseentega või ilma nendeta, uurida seoseid krohmseente kolonisatsiooni ja taime teiste tunnuste vahel. Juhendajad Kadri Koorem (kadri.koorem@ut.ee), Mari Moora (mari.moora@ut.ee).
Töörühma liikmed
