Lõputööde teemad mullaökoloogia töörühmas

Taimekaitsevahendite mõju mükoriisaseentele

Magistritööna uuritakse levinumate põllumjanduskemikaalide mõju mullaelustiku ühele kesksele rühmale - arbusulaarset mükoriisat moodustavatele seentele. Uurimistöö käigus viiakse läbi seeria eksperimente, kasutades värskelt väljaarendatud ISO testimisprotokolle hindamaks taimekaitsevahendite mõju mükoriisaseentele. Antud magistritöö tulemused aitavad hinnata laialtlevinud taimekaitsevahendite keskkonnaohutust seni testimata elustikurühmale. Huvi korral võta ühendust tanel.vahter@ut.ee

Sa oled see, mida sa sööd - toidulaua mitmekesisuse roll mulla mikroobikoosluste kujunemises

See mida me sööme mõjutab meie soolestiku mikrofloora kooslust, mis omakorda mõjutab meie tervist ning toiteainete omastamise iseärasusi. Kuigi sarnane loogika võiks kehtida ka näiteks mulla mikroobikoosluste puhul, ei ole seda siiski veel uuritud. Magistritöö raames viiakse läbi eksperiment, kus ühesuguse taimkattega mullaökosüsteeme toidetakse erineva keemilise koostisega taimejäänustega. Katse lõpus määratakse mulla mikroobikooslused DNA põhiste ja biokeemiliste meetoditega. Uuringu tulemused annavad informatsiooni sellest, kuivõrd mulla mikroobikooslused kujunevad lähtuvalt mulda sattuvast orgaanilise aine koostisest ning kuidas me saaksime seda ära kasutada näiteks põllumajanduses mitmekesiste mullaökosüsteemide soodustamisel. Huvi korral võta ühendust tanel.vahter@ut.ee 

Mükoriisaseente mõju köögiviljade ja ürtide maitseomadustele

Mükoriisat moodustavad seened transpordivad taimedele mullast neile vajalikke toiteaineid ning saavad vastutasuks seentele vajalikke süsinikuühendeid. Seetõttu on mükoriisaseened olulised taimekasvu mõjutajad. Vähem on saanud tähelepanu mükoriisaseente mõju taimede keemilisele koostisele, mis võib lisaks kahjurite tõrjumise võime ja stressitaluvuse kujundamisel olla oluliseks ka näiteks nende maitseomadustele. Magistritöös viiakse läbi katsed kontrollitud kasvutingimustes, kus huvipakkuvaid taimi nakatatakse erinevate mükoriisat moodustavate seeneliikidega. Lisaks taimede biomassile hinnatakse ka nende volatiilsete orgaaniliste ühendite emissiooni, toiteväärtust ning lõhna ja maitseomadusi. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee 

Erinevate põllumajanduspraktikate mõju mullaelustiku funktsioonidele

Mullas elavate organismide elutegevuse tulemusena lagundatakse mullas orgaanilist ainet, moodustatakse mulla agregaate, mis suurendavad mulla vee ja toiteainete hoidmise võimet, transporditakse toiteaineid taimedeni, seotakse õhulämmastikku ning veel palju muud. Kaasaja intensiivpõllumajandusel on olnud negatiivne mõju mitmete mullas elavate organismirühmade elurikkusele ja ohtrusele. Samas ei ole selge kuidas erinevad praktikad, sh positiivseks peetud harimisviisid, mõjutavad mullaelustiku poolt pakutavaid funktsioone ja hüvesid. Magistritöö on osa üle-eestilisest mulla elurikkuse ja funktsioonide hindamise projektist. Magistrant võtab osa proovide kogumise ja funktsioonide mõõtmise välitöödest, panustab andmeanalüüsi ning võtab osa põllumajanduse elurikkamate praktikate poole suunamisest. Huvi korral võta ühendust maarja.opik@ut.ee 

Tänapäevase ja ajaloolise maakasutuse mõju mullaelustiku mitmekesisusele

Üks ökoloogiateaduse eesmärke on välja selgitada inimeste tegude mõjud elusloodusele. Muutused eluslooduse parameetrites, olgu selleks siis liigirikkus, indiviidide paljusus, geneetiline mitmekesisus, võivad olla kiired, aga ka aeglasemad. Kui kiired või aeglased? Kas täna Eesti põllumuldades mõõdetud elurikkuse parameetrid iseloomustavad tänapäeva, viimast aastakümmet, või sajandit? Bakalaureusetöö keskendub kirjanduse põhjal ajaloolise maakasutuse mõjude välja selgitamisele mullaelustikule.  Huvi korral võta ühendust tanel.vahter@ut.ee

Mükoriisaseente mõju kultuurtaimede kasvule ja saagikusele muutuvas maailmas

Teaduskirjanduses on hulgaliselt näiteid olukordadest, kus üldteada kasulikud mükoriisaseened ei avalda katsetes taimede kasvule oodatud positiivset mõju või on see koguni negatiivne. Üldiselt seletatakse seda mulla toiteainete hea kättesaadavusega, mis mükoriisaseente olulisust taime jaoks vähendavad. Et katseliselt on näidatud ka mükoriisaseente mitte-toitelisi hüvesid taimedele, näiteks patogeenikindlus, põuataluvus ja kaitse herbivooride eest, on mükoriisse sümbioosi olulisus tuleviku globaalmuutuste kontekstis ebaselge. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisaseente erinevaid funktsioone ning annab hinnangu kuidas nende olulisus erinevate globaalmuutuste tegurite kontekstis muutuda võiks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee 

Kuidas mõjutavad mükoriisaseened taimede patogeenikindlust?

Varasemas teaduskirjanduses on leitud, et sümbioos mükoriisat moodustavate seentega aitab taimedel paremini toime tulla nii haigustekitajate kui kahjuritega. Samuti arvatakse, et globaal- ja kliimamuutuste kontekstis võib Eestis tulevikus leida oluliselt suuremal hulgal erinevaid taimede patogeene ning paljud neist jõuavad meieni lõunapoolsetelt aladelt. Sellest tulenevalt muutuvad abinõud taimede haiguskindluse tõstmiseks järjest olulisemaks. Bakalaureusetöö uurib kirjanduse põhjal mükoriisse sümbioosi mõju taimede haiguskindlusele, eriti uute haigustekitajate kontekstis, andes soovitused lähitulevikus potentsiaalselt Eestisse levivate kahjuritega toime tulemiseks. Huvi korral võta ühendust inga.hiiesalu@ut.ee