Ene Kook kaitseb 5. septembril 2016 kell 10.15 Tartu ülikooli senati saalis doktoritööd "Genetic diversity and evolution of Pulmonaria angustifolia L. and Myosotis laxa sensu lato (Boraginaceae)" ("Kareleheliste Pulmonaria angustifolia L. ja Myosotis laxa s. l. (Boraginaceae) geneetiline mitmekesisus ja evolutsioon").

Juhendajad: 
teadur Silvia Pihu, Tartu ülikool
teadur Ülle Reier, Tartu ülikool

Oponent: 
professor Jan Kirschner, Tšehhi vabariigi teaduste akadeemia (Tšehhi)

Lühikokkuvõte:

Taimeliikide püsimine looduses sõltub nende võimest kohastuda muutuvate keskkonnatingimustega, kohastumise aluseks aga on liigi geneetiline mitmekesisus. Teadmised geneetilise mitmekesisuse kohta võimaldavad välja selgitada liike mõjutavaid tegureid ning hinnata haruldaste liikide väljasuremise riski. Käesolevas doktoritöös uurisin geneetilist mitmekesisust kareleheliste (Boraginaceae) sugukonnas: sinisel kopsurohul (Pulmonaria angustifolia) ning muru-lõosilmal (Myosotis laxa s. lato). Sinine kopsurohi on areaali põhjapiiril, Eestis ja Lätis väheneva arvukusega ohustatud liik. Võrdlusmaterjalina kasutasin samas piirkonnas kasvava hariliku kopsurohu (Pulmonaria obscura Dumort.) ning sinise kopsurohu areaali keskosast (Poolast) pärit taimi. Selgus, et kõik uuritud sinise kopsurohu isendid sisaldasid hariliku kopsurohu DNA järjestusi. Sinise kopsurohu arvukuse vähenemine Eesti populatsioonides võib seega olla lokaalse hübridiseerumise tagajärg, kuid ei saa välistada, et liik tervikuna ongi hübriidne. Muru-lõosilm on morfoloogiliselt väga varieeruv liik, mille harvaesinevat teadmata päritoluga rannikuvormi on kirjeldatud ka kui balti lõosilma (Myosotis baltica Sam.). Kuigi osa muru-lõosilma rannikuvormi taimi olid morfoloogiliselt ülejäänud taimedest erinevad, geneetilist erinevust rannikuvormi ja ülejäänud taimede vahel ei olnud. Muru-lõosilma geneetiline varieeruvus populatsioonides oli positiivses korrelatsioonis populatsioone ümbritseva maastiku struktuuriga, mis näitab suunatud geenivoolu maastikul. Geenivool vee abil leviva muru-lõosilma populatsioonide vahel on tõenäoliselt suunatud kaugemalt maismaalt rannikule ega ei võimalda rannikupopulatsioonide geneetilist eristumist. Morfoloogiliste tunnuste varieeruvus muru-lõosilma populatsioonides ei olnud korrelatsioonis maastiku struktuuri ega keskkonnatingimustega. Seega ei ole rannikuvormi eristumise põhjuseks geneetiline kohastumine ega morfoloogiline plastilisus, vaid tõenäoliselt keskkonnast sõltuv taimede elutsükli epigeneetiline regulatsioon. Käesolev töö tõestab esmakordselt geneetiliste andmete põhjal sinise ja hariliku kopsurohu hübridiseerumise looduses ning toob välja, et muru-lõosilma rannikuvorm ei ole geneetiliselt eristunud takson.