Doktoritöö kaitsmine ANU LEPIK 12. detsember kell 10.15

12. detsembril kell 10.15 kaitseb Anu Lepik doktoritööd „Plant competitive behaviour: relationships with functional traits and soil processes” ("Taimedevaheline konkurents ja selle seosed taimetunnuste ja mulla protsessidega").

Juhendajad:
Dr.Marina Semtšenko (University of Manchester) ja prof. Kristjan Zobel (Tartu Ülikool)

Oponent:
Dr. Erik Trond Aschehoug (Norweigian University of Life Sciences)

Kuna kõik taimed vajavad kasvamiseks samu ressursse, oleks taimedel kasulik olla head „võitlejad“ ning haarata võimalikult kiiresti palju ressursse just endale. Teisalt on taimedel vaja olla ka head „kannatajad“, et naabertaimede tekitatud survele vastu pidada.

Uurisime, millised tunnused on taimede jaoks olulised maa-aluses olelusvõitluses ning leidsime, et enim survestavad konkurente taimeliigid, mis kasvatavad suurema ning horisontaalselt laiuvama juurestiku. Parimateks kannatajateks osutusid aga hoopis vähem harunenud ning sügavale ulatuva juurestikuga taimed. Taimed võimekus kasvatada konkurentsivõimet erinevatel viisidel võimaldabki paljudel liikidel koosluses kooseksisteerida.

Taimejuurte ruumilise paigutuse uurimiseks kasutasime loomaökoloogiast pärinevaid meetodeid ning käsitlesime ühe taime juuri ühselulise “kolooniana”, mille liikmete (juurte) eesmärgiks on kogu pesa (taime) optimaalne toimetulek. Leidsime erinevaid käitumismustreid nii juurte paigutuse kui ka kodupiirkonna suuruse osas. Selgus, et eri liigist taimed hõivasid mullaruumi erineva efektiivsusega, mis mõjutas taimede võimet konkurentsis püsida.

Lisaks liikidevahelisele konkurentsile võtsime vaatluse alla ka taimede konkurentsi liigikaaslastega ja võimet lähisugulasi ära tunda ning nendega konkurentsi vältida. Leidsime, et geneetiliselt lähedaste sugulaste äratundmine taimekooslustes ei pruugi olla väga tavaline. Katses kasvatatud kaheksast liigist vaid üks, valge ristik, käitus sugulastega koos kasvades kooperatiivselt, püüdes vähendada otsest konkurentsi ning investeerides kaugemale levimisse. Kasvades koos mittesugulastega panustasid taimed pigem ressursside haaramisse naabertaimede arvelt.

Sugulaste äratundmine naabrite hulgast tõi kaasa muutusi taimede kasvus ja keemilises koostises, mis omakorda mõjutas läbi surnud juurte ja mikroobide elutegevuse ka toitainete ringlust mullas. Taolised muutused võivad osutuda oluliseks just liigivaestes kooslustes, kus laialt levinud liigi geneetiline mitmekesisus võib kujundada mulla viljakust.