Sten Anslan kaitseb doktoriväitekirja "Molecular identification of Collembola and their fungal associates" ("Hooghännaliste (Collembola) ja nendega seotud seeneliikide molekulaarne määramine") 24. novembril 2017 kell 10.15.

Juhendaja:
vanemteadur Leho Tedersoo,TÜ loodusmuuseum ja botaanikaed

Oponent:
teadur Andy F. S. Taylor, PhD, James Huttoni Instituut (Šotimaa)

Probleemi kirjeldus
Muld on mitmekesine elupaik, mis hõlmab suurt mikroobide ja loomade liigirikkust. Rikkalik mullaelustik on olulisel kohal paljudes looduslikes protsessides alates mulla kujundamisest ja lagundamisprotsessidest kuni mikrokliima reguleerimiseni. Molekulaarsete identifitseerimismeetodite areng on kaasa aidanud mullaorganismide tuvastamisele, mis võimaldavad määrata liike nii indiviidi kui ka koosluste tasemel. Käesolevas doktoritöös uuris autor ITS2 rakendatavust hooghännaliste (Collembola) määramisel, kuna vastava DNA lõiguga on potentsiaalselt võimalik mullaproovidest määrata samaaegselt mitmesugused eukarüootide rühmad liigi tasemele. Kuna hooghännalised on tihedalt seotud seenekooslustega (seened moodustavad olulise osa nende toidust), siis uuris ta töös ka hooghännalistega seotud seenekoosluste ruumilist ja ajalist struktuuri kasutades nii seente kultuurides kasvatamise kui ka mass-sekveneerimise (HTS) meetodit. Vastavate HTS andmete lihtsaks ja kiireks bioinformaatiliste analüüside teostamiseks oli vaja välja töötada mass-sekveneerimisandmete töötlemise töölaud.

Tulemus ja kasutegur
Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ITS2 lõik omab piisavat liikidevahelist erinevust, et eristada hooghännaliste liike. Kuna ITS2 markerit on pikaajaliselt kasutatud mullamikroobide määramiseks, siis selle rakendatavus ka mullaloomade määramisel võimaldab mullaproovidest tuvastada samaaegselt mitmeid eukarüootsed rühmasid; 2) hooghännalistega seotud seeneliikide tuvastamine on tõhusam mass-sekveneerimise meetodiga, mis tõi esile, et hooghännalised on seotud palju rohkemate seeneliikidega kui seni traditsiooniliste meetoditega kindlaks määratud; 3) tulenevalt seenekoosluste suktsessioonist on hooghännalistega seotud seenekoosluste struktuur ja liigirikkus mõjutatud nii sesoonist kui aastast. See tulemus toob esile, et looduslike interaktsioonide uurimisel on olulisel kohal ka ajaline faktor; 4) töös kasutatud hooghännaliste liikide vahel ei tuvastatud toitumiseelistusi seente osas; 5) koostatud HTS andmete töötlemise programm (vaba tarkvara), mis ei nõua kasutajalt laiaulatuslikke bioinformaatilisi oskusi, võimaldas kiiret ja tõhusat DNA järjestuste töötlust.