Emakeelepäeval räägitakse koroonaaja siltidest ja antakse üle ülikooli keeleteo auhind

14. märtsil kell 13.00 peavad üldkeeleteaduse kaasprofessor Ilona Tragel ja eesti keele kaasprofessor Külli Habicht ülikooli aulas emakeelepäevale pühendatud loengu „Tervist kõigile! Koroonapiirangute silt keeleteadlase töölaual“. Seejärel annab rektor Mark Fišelile ja tema töörühmale üle Tartu Ülikooli keeleteo auhinna. Otseülekannet saab jälgida UTTV-st ja hiljem on võimalik üritust järelvaadata.
 
Selleaastase emakeelepäeva loengu teema on kantud ajastu tuulest. Koroonaaega on nimetatud viirusdiskursuse ajastuks. Kaasprofessor Ilona Trageli sõnul on see andnud hulganisti ainest, et uurida keeleteaduslikust vaatenurgast kriisikommunikatsiooni, täpsemalt uut tekstižanri: Covid-19 piirangusilte. Kaasprofessor Külli Habicht märkis, et ehkki teavitustekstid võiksid köita tähelepanu ja olla kaasavad, on need muutunud koroonalainetega üha ametlikumaks. „See näitab, et inimesed on olukorrast väsinud ja toetuvad loovate lahenduste otsimise asemel pigem riiklike ettekirjutuste autoriteedile,“ sõnas Habicht.
 
Loengule on oodatud kõik huvilised alates gümnaasiumiõpilastest ning lõpetades doktorantide, õppejõudude ja teadlastega. „Käsitleme lähemalt seda, kuidas uues sildižanris esitatakse eesti keele grammatika rikkalike väljendusvahenditega nii kaasavaid kui ka käskivaid sõnumeid, kuidas avaldub sildi koostaja meelsus ja kuidas sildi sõnumeid tugevdatakse autoriteedi sissetoomisega. Vaatleme ka akadeemiliste tekstide, riigieksamikirjandite ja silditekstide sarnasusi. Usume, et see teema võiks huvi pakkuda igale keelekasutajale, ja kuulajatel ei pea olema keeleteaduslikke eelteadmisi,“ ütles Ilona Tragel.
 
Loengu järel saab esitada loengupidajatele küsimusi nii kohapeal kui ka Slido keskkonnas (kood 603000).
 
Pärast loengu lõppu õnnitleb rektor Tartu Ülikooli 2021. aasta keeleteo auhinna saajat. Ülikooli esimese keeleteo auhinna pälvis keelt ja tehnoloogiat ühendav teadus- ja arendustegevus masintõlke ja neurokõne alal. Auhinna saaja on professor Mark Fišel ning tema juhitud töörühm, mille liikmed on rakendusliku keeletehnoloogia juht Liisa Rätsep, nooremteadurid Hele-Andra Kuulmets ja Andre Tättar ning programmeerijad Taido Purason, Maali Tars, Agnes Luhtaru, Annika Laumets-Tättar ja Rasmus Lellep. Keeleteo valimiseks moodustatud komisjoni esimehe, akadeemilise sekretäri Tõnis Karki sõnul on nii masintõlge kui ka neurokõne head näited selle kohta, kuidas nüüdisaegne tehnoloogia kohtub keeleteadusega. „Komisjon tõstis esile Mark Fišeli pikaajalist, mitmekülgset ja väärtuslikku tegevust selles vallas. Tema töörühm on pingutanud selle nimel, et väärtustada eesti keele kasutust tehnoloogiliste lahenduste abil nii ülikoolis kui ka ühiskonnas,“ leidis Karki.
 
Emakeelepäeva puhul on samal nädalal veel mitu üritust. 14. märtsil kell 10.25 algab Vikerraadio e-etteütlus, milleks on võimalik juba praegu harjutada. Kella 11–14 toimub Eesti Rahvusraamatukogu XIX emakeelepäeva konverents „Selgelt eesti keeles“, kus tänavu arutletakse selgete sõnumite koostamise üle. 16. märtsil kuulutatakse Kadrioru Saksa Gümnaasiumis välja Haridus- ja Teadusministeeriumi 2021. aasta parimad keeleteod.

Palume aulasse tulijatel kaasa võtta koroonatõend, isikut tõendav dokument ja mask. Kohale tasub tulla pisut varem, et jõuaksime tõendid aegsasti üle kontrollida.

Foto: Martti Volt. (Allikas: Toolbox.estonia.ee)