29. augustil kell 10.15 kaitseb Maria Abakumova doktoritööd „The relationship between competitive behaviour and the frequency and identity of neighbours in temperate grassland plants“.
Juhendaja:
professor Kristjan Zobel, Tartu Ülikool
Dr. Marina Semchenko, Manchesteri Ülikool, Suurbritannia
Oponent:
dr. Bodil K. Ehlers, Århusi Ülikool, Taani
Kokkuvõte:
Taimed on paikse eluviisiga ning võivad reageerida välistingimustele morfoloogilise plastilisuse abil. Plastilised reaktsioonid ilmnevad mitte ainult eluta loodusele, vaid ka naabertaimede identiteedile (liigikaaslastele või teiste liikide esindajatele, sugulastele või mittesugulastele). Koosluses toimuvad evolutsioonilised protsessid võivad vormida taimeliigi plastilisust juhul kui paljude põlvkondade jooksul ümbritsevad taimeliiki teatud identiteediga naabrid. Minu doktoritöö aluseks oli meeskonnatöö, milles uuriti seitset Eesti poollooduslikku niitu ja viidi läbi suur potikatse. Töörühma liikmena leidsin, et uuritaval taimeliigil on suurim plastilisus kui kaks naabritüüpi (liigikaaslased ja teise liigi esindajad, sugulased ja mittesugulased) on koosluses tavalised ja ümbritsevad liiki sarnase sagedusega. Samuti leidsin, et taimed võivad hoiduda konkurentsist lähisugulastega ja olla mittesugulaste suhtes agressiivsemad. Siiski rohumaa liikide seas pole sugulaste äratundmist lihtne tuvastada. Selle ilmnemine sõltub paljudest tegurites, sealhulgas naabrite kasvutihedusest. Katsest selgus, et taimede konkurentne käitumine teisest liigist naabrite suhtes oli seotud liigi paljunemis- ja levimisstrateegiaga. Seemnetega paljunevad ja kaugele levivad liigid (näiteks liblikõielised) omasid tugevamat konkurentsivõimet. Samas vegetatiivselt paljunevad liigid, mis paigutavad tütarvõsusid lähestikku ja enamasti puutuvad kokku sama liigi esindajatega, olid teiste liikide suhtes nõrgad konkurendid. Kokkuvõtvalt võib öelda, et taimeliigid kasvasid kõige paremini nende naabritega, kellega nad sageli kohtusid oma kodukoosluses. Igal kooslusel on oma kujunemislugu ja evolutsioonilised mehhanismid, mis mõjutavad taimede ruumilist paigutust, konkurentsi ning püsisuhteid naabritega. Taimede võime ära tunda oma naabreid ja reageerida neile rohkem või vähem agressiivsel moel sõltuvalt liigi paljunemisstrateegiast avardab meie arusaamist nende keerukast käitumisest.