Diego Pires Ferraz Da Trindade kaitseb doktoritööd „Dark diversity dynamics linked to global change: taxonomic and functional perspective“

12. mail kell 10.15 kaitseb Diego Pires Ferraz Da Trindade botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd „Dark diversity dynamics linked to global change: taxonomic and functional perspective“ („Tumeda elurikkuse dünaamika globaalmuutustes: taksonoomiline ja funktsionaalne perspektiiv“).

Juhendajad:
prof. Meelis Pärtel, Tartu Ülikool
kaasprof. Carlos Pérez Carmona, Tartu Ülikool

Oponent:
dr. Petr Keil, Tšehhi Põllumajandusülikool Prahas (Tšehhi Vabariik)

Kokkuvõte
Tume elurikkus – elupaigast puuduvad, kuid sinna sobivad liigid – on oluline mõistmaks, kuidas piirkonna elustik kujuneb. Tume elurikkus on vaadeldud elurikkuse vastaspool, mõlemad koos moodustavad elupaiga liigifondi ehk kõikide sobivate liikide nimekirja. Kuigi on teada, et globaalmuutused mõjutavad eluskooslusi nii ruumis kui ajas, ei ole varem otseselt käsitletud, kuidas tumeda elurikkuse kontseptsioon aitab uurida bioloogilise mitmekesisuse muutuseid antropotseenis ning tõhustada looduskaitset. Oma doktoritöös arendasin teoreetilist raamistikku, kuidas liikide saabumine ja kadumine võib toimuda nii ühe liigifondi piires kui ka nende vahel. Uurides tumeda elurikkuse muutusi tuhandete aastate jooksul sai edukalt eristada taimetaksoneid, mille levila laieneb viivitusega: liigid suudaks muutunud tingimustes elada, kuid on veel pikka aega puudu. Liikide tunnuste analüüs näitas, et holotseeni ajal tumedasse elurikkusesse kuulunud ja seega ka levimisviivitusega taksonid olid omavahel suhteliselt sarnase ehituse ja elukäiguga. Tumeda elurikkuse taksoneid iseloomustas kiire elustrateegia (madal levimissvõime ja stressitaluvus). Lisaks leidsin, et tumedat elurikkust ja liikide omadusi saab kasutada keskkonnatundlike organismide (nt samblike) looduskaitse tõhustamisel, selgitades, millised liigid ja tunnused on väljasuremisohus ja milliseid saaks kasutada taastamises. Kokkuvõtteks, tume elurikkus on rakendatav erinevate taksonoomiliste rühmade, ajaperioodide ja globaalmuutuste tegurite korral, näitamaks, kui palju, kui kiiresti ja mis suunas muutuvad vaadeldud elurikkus ja liigifond. Tumeda elurikkuse kontseptsioon on seega paljutõotav lähenemine bioloogilise mitmekesisuse uurimiseks muutuvas maailmas.