20. veebruaril kell 10.15 kaitseb Anton Savchenko botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd „Taxonomic studies in Dacrymycetes: Cerinomyces and allied taxa“ („Seente perekonna Cerinomyces ja lähedaste taksonite süstemaatika ning fülogenees“).
Juhendajad:
Prof. Urmas Kõljalg, Tartu Ülikool
Dr. Otto Miettinen, Helsingi Ülikool (Soome)
Oponent:
Dr. Robert Lücking, Free University of Berlin (Saksamaa)
Kokkuvõte
Päristuumsete hulgas on seened üks suuremaid ja liigirikkamaid eluslooduse riike. Kandseened on omakorda üks seente liigirikkam hõimkond, mille hulka kuuluvad nii surnud orgaanilise aine lagundajad kui ka taimejuurtega sümbioosis elavad organismid. Vaatamata kandseente olulisele ökoloogilisele rollile, on nende taksonoomia ja ökoloogia siiani ebapiisavalt uuritud. Käesolev doktoritöö hõlmab kandseente klassi pisarseened (Dacrymycetes) taksonoomia ja evolutsiooni uuringuid. Pisarseened kasvavad kõdupuidul ja neil areneb kahte tüüpi viljakehi: kollased sültjad või tuhmi värvi koorikjad viljakehad. Enne seda uurimistööd arvati koorikjate viljakehadega pisarseente liigid sugukonda Cerinomycetaceae ja selle ainsasse perekonda Cerinomyces. Selline lihtsustatud süstemaatika on viinud olukorrani, kus perekonda Cerinomyces kuulub palju liike, mis pole omavahel lähisuguluses. Käesoleva doktoritöö eesmärgiks oligi uurida perekonna Cerinomyces ja sellele morfoloogiliselt sarnaseid liike. Selleks kasutati nii DNA järjestusi kui ka morfoloogilisi ning anatoomilisi tunnuseid, mille põhjal viidi läbi fülogeneetilised analüüsid. Selle töö põhjal esitati teadusele uus monofüleetilise perekonna Cerinomyces kontseptsioon. Cerinomyces perekonda on nüüd arvatud nii sültjate kui ka liibuvate viljakehadega liigid. Esitati perekonnale Cerinomyces unikaalsete tunnuste kombinatsioon: seeneniitidel lihtsa ehitusega pandlad, kõver-silinderjad õhukesekestalised eosed ning vähene karotenoidsete pigmentide sisaldus seeneniitides ja eostes. Lisaks käsitleb doktoritöö perekonna Cerinomyces liikidele morfoloogiliselt sarnaseid taksoneid. Põhjalikult uuriti nn. dendrohüfiide, mis osutus perekonna Cerinomyces ja teisi lähedasi liike hästi eristavaks tunnuseks. Hüfiidid on ka doktoritöös kirjeldatud uue perekonna Dendrodacrys iseloomulikuks tunnuseks. Lisaks uuele perekonnale kirjeldati doktoritöös 27 teadusele uut liiki.