Teema: teadus

Professor Olevi Kulli mälestusfondi stipendiumidega tunnustati elu- ja maateaduste doktorante Liis Kuresood ja Laura Kuusemetsa.

Tartu Ülikooli teadlased said äsja lõppenud Euroopa Teadusnõukogu (ERC) väljakujunenud teadlaste taotlusvoorus rahastuse kolmele projektile, milles uuritakse nii õhusaasteosakeste kliimamõju, taimelehtede rakumustrite kujunemist kui ka naiste hormoontundlikkust. Iga grandi suurus on ligi kaks miljonit eurot ja projektide kestus viis aastat.

Ökoloogia ja maateaduste instituudi mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo asus juhtima seltsi, mis aitab tuvastada viiruste levikut ja uurida elurikkust kiiremalt, odavamalt ja täpsemalt.

Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professori Leho Tedersoo juhitud rahvusvaheline töörühm tuvastas eDNA abil 30 uut seente evolutsiooniharu, millele anti nimed Tartumyces setoi ja Viljandia globalis.

Eesti Teadusagentuuri (ETAG) hiljuti avaldatud ülevaatest selgub, et Eestil on Euroopa Liidu (EL) teaduse ja innovatsiooni raamprogrammis „Euroopa horisont“ (2021–2027) läinud seni väga hästi. Tugevas konkurentsis on Eestisse jõudnud 286 miljonit eurot teadusraha, mille toel on alates 2022. aastast algatatud ligi 600 rahvusvahelist projekti. Eesti asutustest on programmis kõige edukam olnud Tartu Ülikool, kes on saanud ligi 90 miljonit eurot toetust.

Hiljutine üleilmne uuring näitab suurt lünka maa-aluste seenevõrgustike kaitses, mis on vajalik nii taimede, süsinikuvoogude kui ka mulla tervise säilitamiseks. Maa seeneniidistike prognoositava elurikkuse kaardid näitavad, et 90% mükoriisaseente elurikkuse keskustest asub väljaspool kaitsealasid ja on inimtegevuse tõttu ohustatud.

Tartu Ülikooli mükoriisauuringute professor Leho Tedersoo pälvis Euroopa Teadusnõukogu edasijõudnud teadlase grandi, et luua seeneriigi näitel uus süsteem organismide DNA-põhiseks klassifitseerimiseks. Selline lähenemine võimaldab süstematiseerida ja ära kirjeldada 95% seni liigitamata mikroskoopilistest seentest ja pakub võimaluse teistegi senisesse elu puu süsteemi sobitamata organismide tundma õppimisel.

Tartu Ülikooli makroökoloogia teadlased arendasid ülikooli eksperimentaalarendustoetuse abil tarkvara prototüüpi, mis suudaks anda infot ökosüsteemide seisundi kohta maailma eri paigus. Rakendus oleks tulevikus abiks süsinikukrediitidega kauplejatele, kes soovivad tõenduspõhiselt parandada süsiniku sidumiseks ette võetava projekti mõju elurikkusele.

23. mail 2025 kinnitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas käskkirjaga Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) välishindamise ehk evalveerimise tulemused. Tartu Ülikool sai Eestis ainsana positiivse hinnangu kõigis kuues hindamise valdkonnas: loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid.

Tartu Ülikooli botaanika professor Meelis Pärtel valiti Euroopa teaduste akadeemia Academia Europaea liikmeks. Pärtel asub tegutsema akadeemia ökoloogia ja evolutsiooni sektsioonis, kus peab oma olulisimaks ülesandeks tihendada sidemeid ökoloogia ja teiste teadusalade vahel.