Lena Neuenkamp kaitseb doktoriväitekirja „The dynamics of plant and arbuscular mycorrhizal fungal communities in grasslands under changing land use“ („Taimekoosluse ja arbuskulaarmükoriisse seenekoosluse dünaamika rohumaadel muutuva maakasutuse tingimustes“) 6. juunil kell 10.15.

Juhendaja: 
prof.Martin Zobel, TÜ ÖMI

Oponent:
prof. Catherine Gehring, Northern Arizona University, USA

Kokkuvõte:
Enam kui kaks kolmandikku maismaaökosüsteemidest on inimtegevuse poolt tugevasti mõjutatud. Viimaste hulka kuuluvad ka Euroopa pool-looduslikud rohumaad, mis paistavad silma oma taimekoosluste suure mitmekesisusega. Need rohumaad on kujunenud kestva ja mõõduka niitmise ja/või karjatamise tulemusel ning nende säilitamiseks on vaja samasuguse maakasutuse jätkumist. Kuna pool-looduslike rohumaade pindala on drastiliselt vähenenud, on looduskaitseliste eesmärkide täitmiseks tihtipeale vajalik ka nende rohumaade taimekoosluste taastamine. See omakorda nõuab detailset arusaama rohumaade elurikkust mõjutavatest teguritest. Madalakasvulised väheviljakate rohumaade taimeliigid on valguslembesed ja neil on väiksed, tuule või kariloomade kaasabil levivad seemned. Kinnikasvanud rohumaadel ei ole selliste taimeliikide jaoks piisavalt valgust ning puuduvad sobilikud tingimused seemneleviks. Lisaks võib niiduliikide populatsioonide seisundit halvendada ning taastumist takistada sümbiontsete mullamikroobide puudumine. Viimaste hulka kuuluvad ka arbuskulaarmükoriissed (AM) seened. Antud doktoritöö tulemused kinnitasid, et lisaks seemnelevi soodustamisele ja valgustingimuste parandamisele on kinnikasvanud rohumaade taastamisel tähtis roll ka AM seentel. Tüüpilises avatud rohumaa taimekoosluses on tunduvalt rohkem mükoriisa olemasolust oluliselt sõltuvaid taimeliike kui kinnikasvanud rohumaa taimekoosluses. Seetõttu võib AM seente olemasolu või puudumine rohumaade taastamisprotsessi oluliselt mõjutada.