20. juunil kell 10.00 kaitseb Meeli Alber taimeökoloogia ja ökofüsioloogia erialal doktoritööd „Impact of elevated atmospheric humidity on the structure of the water transport pathway in deciduous trees“ („Suurenenud õhuniiskuse mõju heitlehiste puude veetransporditeede ehitusele“).
Juhendaja:
professor Arne Sellin, Tartu Ülikool
Oponent:
kaasprofessor Vít Gloser, Masaryki Ülikool (Tšehhi)
Kokkuvõte
Vesi etendab taimede elus erakordselt suurt rolli, muutes võimalikuks fotosünteesi toimumise, kasvu ja ellujäämise. Vesi liigub puudes mööda juhtkudet – ksüleemi, mis koosneb trahheedest ja trahheiididest ning mis moodustavad suurima osa taimesisesest veetranspordi teekonnast. Erinevad keskkonnafaktorid mõjutavad veetransporditee ehitust ja seeläbi ka selle veejuhtimisvõimet. Põhja-Euroopale ennustatakse käesoleva sajandi jooksul sademete hulga ja sageduse suurenemist, millega kaasneb atmosfääri õhuniiskuse tõus. Doktoritöös uurisin, kuidas suurenev õhuniiskus mõjutab ksüleemi ja õhulõhede ehitust ning veetranspordi efektiivsust. Andmed doktoritööks koguti Metsaökosüsteemi õhuniiskusega manipuleerimise (Free Air Humidity Manipulation, FAHM) katsealalt Rõkal, Ida-Eestis. FAHMi katsealal uuriti kahte lehtpuuliiki hübriidhaava (Populus tremula L. × P. tremuloides Michx.) ja arukaske (Betula pendula Roth). Doktoritööst selgus, et suuremas õhuniiskuses kasvanud lehtpuude ksüleemi ehituses toimusid muutused, mis vähendasid veetranspordi efektiivsust. Niisutustöötluses kasvanud puudes on transpiratsioonivoog väiksem ja seetõttu ei teki keskkonna survet niivõrd efektiivse veetranspordisüsteemi väljakujunemiseks. Kahanenud hüdrauliline efektiivsus võib hakata limiteerima puude gaasivahetust ja pidurdama kasvu. Hoolimata väikestest muutustest ksüleemi anatoomias, on uuritud lehtpuuliikide puidu ehitus keskkonnamuutuste suhtes suhteliselt konservatiivne. Suurenenud õhuniiskus ei mõjutanud hübriidhaava ksüleemi kavitatsioonikindlust. Seega ei kujuta regionaalsed kliimatrendid puude veejuhtesüsteemi funktsionaalse stabiilsuse vaates hübriidhaava puistutele tulevikus ohtu. Töös leidsin veel, et kõrgenenud õhuniiskuse tingimustes kasvanud hübriidhaabadel suurenes tüves radiaalsete säsikiirte hulk, mis põhjustab säilitushingamise suurenemist ja vähem ressursse jääb kasvuks. Suurenenud õhuniiskus mõjutab ka puudesisest biomassi jaotust: suureneb biomassi allokatsioon juhtkudedesse lehestiku suhtes. See aitab kompenseerida tüvepuidu vähenenud hüdraulilist efektiivsust.