Mullaökoloogia töörühma inimesed
Prof Maarja Öpik, professor, töörühma juht, maarja.opik@ut.ee (+372-5053410)
Minu uurimistöö keskseks teemaks on olnud arbuskulaarset mükoriisat (AM) moodustavate seente (alamhõimkond Glomeromycotina, krohmseened) molekulaarne kindlakstegemine ja määramine. Olen olnud krohmseente molekulaarsete uuringute eesliinil, arendades DNA järjestustepõhist krohmseente nimetamise süsteemi, mis ühildab seenekultuuridest ja keskkonnaproovidest pärineva info. See virtuaaltaksonite (VT) süsteem on rakendatud andmebaasis MaarjAM, mis koondab avaldatud teabe järjestatud krohmseente levikuandmete kohta. Meie töörühm jätkab selle süsteemi arendamist, andmete lisandudes ning andmemahtude kasvades.
Virtuaaltakson ning kasvava teabega andmebaas töövahenditeks, uurime, kuidas krohmseened elavad nii looduslikes kui inimmõjulistes keskkondades, suhetes teiste organismidega (nt peremeestaimedega või teiste mikroobidega) ning mis rollid neil on täita ökosüsteemides.
Alusteadmisi krohmseente ning laiemalt mullaelustiku kohta rakendame taimkatte taastamise, taimekoosluste suktsessiooni suunamise ning mahepõllumajanduse valdkondades. Need uuringud toimuvad tihedas koostöös meie teadus- ning rakenduspartneritega nii looduskaitse kui põllumajanduse valdkondades.
Olen ajakirjade New Phytologist, Fungal Ecology ja IMA Fungus toimetaja.
Käimasolevad projektid:
- Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik) (link kirjeldusele)
PhD Inga Hiiesalu, taimeökoloogia teadur, inga.hiiesalu@ut.ee
Uurin, kuidas taimedele kasulike sümbiootiliste seente mitmekesisus varieerub erinevates keskkonnatingimustes ning millised on vaadeldud mustrite aluseks olevad abiootilised ja biootilised tegurid. Juhin hetkel projekti, mis käsitleb arbuskulaarseid mükoriisaseeni Himaalaja kõrgmäestikus, ning olen lummatud seente ja taimede võimest kasvada ühes kõige vaenulikumas ja äärmuslikumas keskkonnas Maal. Minu uurimistöö käsitleb ka maakasutuse mõju mulla bioloogilisele mitmekesisusele põllumajandusmaastikes. Mind huvitab, kuidas erinevad põllumajandustavad (mahepõllumajandus vs. tavapõllumajandus, taastav põllumajandus, pestitsiidide kasutamine) mõjutavad mullaelustiku keskse rühma - mükoriisa seente - mitmekesisust ja nendega seotud ökosüsteemi funktsioone. Kasutan järgmise põlvkonna sekveneerimist, bioinformaatilisi tööriistu ja multivariaatset statistikat, et analüüsida mükoriisaseente kooslusi. Oman rahvusvahelist teadustöökogemust (Kanada, Tsehhi, Saksamaa) ning olen viibinud teadusekspeditsioonidel Islandil, Mongoolias, Tasmaanias, Himaalaja kõrgmäestikus ja Mehhikos. Viimase 10 aasta jooksul olen avaldanud ligi 40 kõrgetasemelist teaduspublikatsiooni, mida on Google Scholari andmetel viidatud üle 2800 korra (H=23).
Käimasolevad projektid:
• Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik) (link kirjeldusele)
• Arbuskulaar-mükoriissed seened piki kõrgusvööndeid: seosed evolutsiooniliste ja ökoloogiliste protsessidega eri ruumiskaaladel (Personaalne uurimistoetus, stardiprojekt PUT1170; Inga Hiiesalu) (link kirjeldusele)
• Poollooduslike niidukoosluste ja põllumajandusmaastike ökoloogiliste funktsioonide ja interaktsioonide taastamine (InterRest; Aveliina Helm) (link kirjeldusele)
PhD Tanel Vahter, mullaökoloogia teadur, tanel.vahter@ut.ee
Huvitun laialt ökoloogiast ning olen keskendunud peamiselt mullaga seotud teemadele. Muld on ökosüsteemides toimuvates protsessides tihti kesksel kohal ning nende käivitajaks on mulla elusosa - mullaelustik. Seetõttu on minu uurimistöö tihedalt seotud mulla elustiku, selle mitmekesisuse ja dünaamikaga mitmesugustes ökosüsteemides. Erilist huvi pakuvad süsteemid, kus kohtuvad mullakasutus ja ökoloogia – põllumajandus, poollooduslikud kooslused, praktiline ökosüsteemide taastamine jm. Suurimat rõõmu pakub alusuuringute teadmiste rakendamine looduskaitse ja mullakasutuse probleemide lahendamisel.
Käimasolevad projektid:
• Pilootprojekt kemikaalide mõju määramiseks mullas: mükoriisa seentega katsesüsteemide sobivus riskihindamiseks (ERAMYC, Mari Moora)
• Mullaseened põllumajandusmaastikes (FUNFARM; Personaalse uurimistoetuse rühmagrant PRG1789; Maarja Öpik) (link kirjeldusele)
• Pilootprojekt kemikaalide mõju määramiseks mullas: mükoriisa seentega katsesüsteemide sobivus riskihindamiseks (ERAMYC, Mari Moora)
Doktorandid
Siqiao Liu
Minu doktoritöö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas erinevad maakasutusega seotud häiringud mõjutavad mullas elavate krohmseente kooslusi ning nende taastamispotensiaali. Soovin välja selgitada, kas mehhaanilised ja keemilised häiringud erinevad oma mõju poolest krohmseentele.
Minu doktoritöö juhendajateks on Kadri Koorem ja Maarja Öpik.
Yiming Meng
Oma doktoriõpingute vältel uurin järgmisi küsimusi: 1) milline on fülogeneesi ja keskkonnatingimuste roll taimede mükoriisse staatuse kujunemisel? 2) kas on olemas üldisi geograafilistest ja keskkonnatingimustest või fülogeneesist tulenevaid asjaolusid, mis seletaks miks mõned taimed ei ole mükoriissed? 3) kas alati ja vaid vahel mükoriisaseentega koos elavate taimede seenekooslused erinevad üksteisest erinevate keskkonnatingimuste juures? Oma uurimistöös loodan pakkuda uut informatsiooni sellest kuidas taimede mükoriissuse tunnused muutuvad keskkonnagradientidel ning saada teada mida see tähendab globaalmuutuste kontekstis.
Minu juhendajateks on Guillermo Bueno, John Davison ja Maarja Öpik
Ayesh Piyara Wipulasena Aleihela Yamannalage
Oma doktoritöös uurin, milline roll on mikroorganismidel ökosüsteemi üleminekul ühest stabiilsest olekust teise. Püüan aru saada mehhanismidest, mis ökosüsteemide dünaamikat kujundavad ja tuua välja viise, kuidas leevendada häiringute negatiivset mõju ökosüsteemidele.
Minu doktoritöö juhendajateks on Mari Moora, John Davison, ja Tanel Vahter.
Oscar Zárate-Martínez
Minu doktoritöö keskendub mullaseente levikumustrite mõistmisele, kasutades liikide leviku mudeleid ja tumeda elurikkuse metoodikat. Minu doktoritöö eesmärgiks on hinnata, kuidas mullas elavate seente levikumustrid mõjutavad mullaga seotud ökosüsteemi teenuseid nagu näiteks süsiniku sidumist, seente korjamist ja ökoturismi. Need teadmised aitavad kaasa parema ökosüsteemide kaitsmise planeerimisele.
Minu doktoritöö juhendajateks on Meelis Pärtel (Makroökoloogia töörühm) ja Maarja Öpik.