Soode kuivenemine muudab need süsihappegaasi allikaks

Sood seovad 20% kogu maismaa muldade süsinikust, seega on kliimamuutuste kontekstis oluline uurida soodes toimuvaid protsesse. Teadlased leidsid kodaamööbe kasutades, et enamiku uuritud soode pinnakiht on viimase mõnesaja aastaga märkimisväärselt kuivenenud.

Mainekas teadusajakirjas Nature Geoscience ilmus Eesti teadlaste osalusel artikkel Euroopa soode pindmise kihi laialt levinud kuivenemisest viimastel sajanditel. 12 riigi teadlased uurisid Euroopa 31 eri tüüpi soo niiskusrežiimis toimunud muutusi viimase umbes 2000 aasta jooksul ning selle võimalikke põhjusi ja tagajärgi. Eestist osalesid uuringus Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi sooteadlane Edgar Karofeld ja praegu Vaida Põhikooli loodusainete õpetajana töötav Ülle Sillasoo.

Sood on olulised süsihappegaasi sidujad ja süsiniku talletajad. Kuigi sood katavad maailma maismaast vaid umbes 3%, sisaldub sooturbas umbes 20% kogu muldade süsinikust. Turba teke saab aga jätkuda vaid kõrge veetaseme tingimustes. Veetaseme alanedes hakkab turvas lagunema ja süsinik süsihappegaasina atmosfääri eralduma, mõjutades kogu maailma süsinikubilanssi ja kliimat.

Loe edasi Novaatorist.