Elisabeth Prangel kaitseb doktoritööd maakasutusmuutuste ja taastamise mõjust ökosüsteemidele

Elisabeth Prangel kaitseb 29. oktoobril kell 9.15 botaanika ja mükoloogia erialal doktoritööd eestikeelse pealkirjaga „Maakasutusmuutuste ja taastamise mõju liigirikkusele, ökosüsteemi hüvedele ja ökosüsteemi multifunktsionaalsusele niidukoosluste näitel“. Kaitsmine toimub Oecologicumis (J. Liivi 2) ruumis 127.

Ökosüsteemi teenused on looduse pakutavad hüved, nagu toidu ja puidu tootmine, puhas õhk, tolmeldamine ja süsiniku talletamine. Enamik neist hüvedest sõltub otseselt elurikkusest. Mida suurem on elurikkus, seda paremini suudavad ökosüsteemid taluda häiringuid ja pakkuda samal ajal hüvesid – see on omadus, mida nimetatakse ökosüsteemi multifunktsionaalsuseks.

Poollooduslikud rohumaad on ühed liigirikkamad ökosüsteemid Euroopas, kuid suur osa ajaloolistest rohumaadest on maastikupildist kadunud põllumajanduse intensiivistumise, majandamisest välja jätmise ja metsastamise tõttu. Need muutused vähendavad liigirikkust, häirivad ökosüsteemi toimimist ning toovad kaasa ökosüsteemi hüvede kättesaadavuse vähenemise.

Prangel uuris doktoritöös, kuidas maakasutuse muutused ja ökoloogiline taastamine mõjutavad poollooduslike rohumaade elurikkust, ökosüsteemi hüvesid ja multifunktsionaalsust. Tulemused näitasid, et traditsiooniliselt majandatud rohumaad on elurikkuse tulipunktid, mis suudavad korraga pakkuda paljusid hüvesid, sealhulgas elupaiku elustikule, süsiniku sidumist, looduslikku kahjuritõrjet, tolmeldamist, loomasööta ja võimalusi looduses puhkamiseks. Poollooduslike rohumaade hülgamine, metsastamine ja intensiivistamine aga mõjub vastupidi, tuues kaasa liigirikkuse languse ja ökosüsteemi hüvede vähenemise.

Eesti loopealsete taastamisprojekt „LIFE to Alvars“ näitas, et hüljatud või metsastunud loopealsed on aga endiselt hea taastumisvõimega. Taastamise järel paranes elustiku liigirikkus mitmes liigirühmas ning suurenes ka ökosüsteemi multifunktsionaalsus. Kuigi keskmine liigirikkus kasvas märgatavalt, kulub osal liikidel rohkem aega taastamistöödest tulenevatele muutustele reageerimiseks ning mõnele liigile avaldasid olulist mõju ka välised tegurid, näiteks põud.

Kokkuvõttes on poollooduslikud rohumaad väärtuslikud ökosüsteemid ning nende kaitse, taastamine ja kestlik majandamine on hädavajalik, et säilitada elurikkust ning tagada inimeste ja looduse heaolu toetavate hüvede pakkumine.

Elisabeth Prangeli doktoritööd, ingliskeelse pealkirjaga „The impacts of land-use change and ecological restoration on biodiversity and ecosystem service supply in semi-natural grasslands“, juhendas professor Aveliina Helm Tartu Ülikoolist. Kaitsmisel on oponent Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikooli vanemlektor Alistair G. Auffret.