Tartu ülikooli teadlased tegid läbimurde taimede süsihappegaasi tajumise mõistmisel

Tartu ülikooli teadlased astusid suure sammu edasi teadmistepõhise põllumajanduse arendamisel ja vettsäästvate toidutaimede aretamisel.

Õhu CO₂ kontsentratsioon on viimase saja aasta jooksul järjepidevalt kasvanud, mõjutades kliimat ja taimestikku. Siiski ei ole praeguseni selge, mil moel see mõjutab taimede eluvõimet ja saagikust – tunnuseid, mis on jätkusuutliku toidutoomise alustalad.

Piisava valguse ja vee olemasolul suudavad taimed toota atmosfääri süsihappegaasist orgaanilist ainet. See on kogu loomse elu alus maal. Siiani teatakse veel suhteliselt vähe sellest, kuidas süsihappegaas taimede veekasutust ja kasvu mõjutab. Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlaste juhtimisel avastati taimsete valkude koostöömehhanism, mida taimed rakendavad oma veekasutuse ja kasvu reguleerimiseks õhu süsihappegaasi ehk CO₂ taseme muutudes. Uued teadmised aitavad kaasa teadmistepõhise põllumajanduse arengule ja võimaldavad aretada vettsäästvaid toidutaimi, mis on saagikad ka kõrge süsihappegaasi tasemega keskkonnas.

Eesti teadlaste juhtimisel läbi viidud uurimistöös, kus osalesid ka Soome, USA ja Hiina teadlased, avastati, et mitmetel õhulõhede regulatsioonis osalevatel valkudel on CO₂ tajumisel väga olulised ja seni teadmata olnud ülesanded.

Professor Hannes Kollist rääkis, et kasvava süsihappegaasi taseme ja muutuva kliima tingimustes on väga oluline mõista eluslooduses toimivaid molekulaarseid mehhanisme. “Eriti oluline on selgitada neid protsesse taimedes – organismides, mis annavad meile lisaks toidule ja hapnikule ka paljude kemikaalide, nagu näiteks ravimite, maitse- ja lõhnaainete ning ehitusmaterjalide lähteprodukte.”

Tartu teadlaste eestvõttel on juba algatatud jätku-uuringud, kus kontrollitakse avastatud mehhanismi toidutaimedes, näiteks tomatis ja riisis. Jätkatakse ka uuritud valkude struktuuri kirjeldamist. Töö praktiline eesmärk on aretada efektiivsemaid taimi ning töötada välja ühendeid, mis võimaldavad suurendada taimede veekasutuse efektiivsust.

Loe tehtud avastuste kohta pikemalt ERR Novaatorist.

Lisainfo: Hannes Kollist, TÜ molekulaarse taimebioloogia professor, +372 737 4814, Hannes.kollist@ut.ee